Kõik kunstiliigid arenesid seoses kultusega ja uskumustega kujunesid egiptlaste esteetilised tõekspidamised. Nefer ehk ilus – samastati eelkõige jumalatega, aga ka inimeste moraalse iluga ja kolmandaks iluga identseks fenomeniks peeti päiksevalgust – elu jätkuvust, töö ja leiva tagtist. Ühiskonna arenedes kandus peajumalalt Ra (päiksejumal) ilu mõiste edasi maapealsetele jumalatele – vaaraodele. Nofretete (Vana-Egiptuse kuninganna) nimi sümboliseeris täiuslikku ilu ja sarmikat käskjannat, kes oli ideaal. Käsitööliste ja kunstnike kaitsejumalaks oli Ptah, Muinas-Egiptuse Memphise ülemjumal. Vana-Egiptuse ajalugu jaotatakse kümneks valitsus valitsusajaks.

Ilu samastati nii kõrgete väärtustega ja seetõttu peeti arhidekti ja kunstniku elukutset eriti auväärseks. Esemete maailmas olid eriti hinnas kallid materjalid: kuld, hõbe, sulam elektron (hõbedast ja kullast) ja maagiline kristall lapis lazuli. Egiptuse arhidektuuri sisu ja vorm pöörles uskumuses, et elu jätkub pärast surma ja selle jaoks vajab surnu “oma maja” ehk hauakambrit. Mida tähtsam oli surnu eluajal, seda hiilgavam pidi olema surmajärgne “elukoht”.

Sulam Elektron

Egiptuse mööblist teatakse üllatavalt palju, sest kuiv kliima on soosinud selle säilimist. Mööbliajaloolistele on pakkunud lisainformatsiooni kõiksugu maalingud sellest ajast, põhilisel vaasi- ja seinamaalingud.  Seega, eakamad mööbliesemed on säilinud üle 4000 aasta, mis pärinevad eelkõige Vana-Egiptuse hauakabritest.

Mööbli materjalina kasutati põhiliselt kohapeal saadavat akaatsiat, tamariski ja seedrit. Küll aga toodi ka Süüriast sealset seedrit ja küpressi ning Lõuna-Aafrikast eebenipuud. Kuna oskused olid primitiivsed, siis rakendati nö kokkulappimistehnikat, kuna kohalikud puuliigid ja osksed ei võimaldanud suure pinnaga paneelide valmistamist. Tööriistadeks kasutati meislit, vasarat, kirvest, puuri ja nuga. Alguses teostati täiendavalt sidumiseks taimset või nahkset nööri, aga 18.dünastia ajal võeti kasutusele metallist naelu. Ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga, mille peale tehti maalingud. Tunti vineerimist ja dekoortehinkatest kasutati elevaniluu ja eebenipuuga, lehtkulla ja – hõbeda, lapis lazuli tehtavaid inkrutratsioone.

Egiptlaste majad olid üldiselt hõredalt sisustatud. Seinad olid heledad või kaetud mustrilise kangaga ja põrandal olid matid. Populaarsed olid maalitud sirmid ja ruumides kasutati valgustina õlilampe. Kliima eripäraks on kuumus, mistõttu elamuarhidektuur oli pigem suletud ja väheste avadega, et päike niivõrd palju sisse ei paistaks.

Egiptuse lauad olid üldiselt väiksed, mille plaat oli kas punutud, puust, metallist või kivist. Kuid isegi kirjanikud, kes olid keskmisest jõukamad, ei tegelenud loominguga laua taga, vaid istusid maas hoides ühe käega papüürust plaadil ja teise käega kirjutati. Samuti kõik köögitööd tehti põrandal.

Istemööblist kasutati taburette ja järisid, millest vanimad olid kerged ja papüürusest kokku punutud. Pidevaks jooneks oli härja- ja lõvidekoorid. Hiljem lisati seljatugi, millest kujunes raamkonstruktsiooniga tool ja arvatakse, et see tulenes voodi tarindist. Seljatugi oli esialgu täisnurga all, mis tegi istumise üpriski jäigaks ja ebamugavaks. Toolidele tehti ka käetoed.

Kuulsaim on Tutanhamoni trooniga sarnanev tool: trooni jalgadel ilutseva lõvikäpad; käetugedel on lõvinäod ja maokujutised, mis pidid kaitsma kurja eest; puust seljatugi on kaetud kullalehtedega, millel on taevasinine fajans (peen valge savisegu) ja punase klaasi tükikesed. See kujutab endast vaaraod ja tema naist.

Mis puudutas magamistuba, siis rikkad inimesed magasid voodis ja vanimad teada olevad asemed olid tehud puutüvedest, mis lükati üksteise kõrvale ja seoti kinni, nii et tekkis nö parvetaoline lavats. Juba esimese dünastia ajal said voodid endale jalad, alul härjasõra ja hiljem lõvikäpakujulised. Kusjuures patja ei kasutatud, vaid selle asemel oli jäik puust peatugi.Vaesemad inimesed magasid põrandal madratsil, mis oli täidetud õlgedest või villast kui sedagi.

Vara hoidmiseks kasutasid egiptlased erinevaid mahuteid – korvid, keraamilised anumad ja puukastid. Uue riigi ajal sai jõuka egiptlase vara hoidmise kohaks kirst, mille luksusekemplari tuntakse hästi Tutanhamoni hauakambri põhjal. Vaarao kirst oli rikkalikult maalitud fassaadiga, kus kujutati valitsejat vaenalstega võitlemas.

KRAL JA VANA-EGIPTUS

Meie Kral hele kollektsioon on inspiratsiooni saanud Vana-Egiptuse aegadel kasutatud elektroni sulamist, mis on kullas ja hõbeda segu.
Oleme kasutanud seda jumalikku ja müstilist kombinatsiooni oma detailides: http://www.kral.ee/tootekategooria/kollektsioonid/kral-hele/


Kulla-hõbeda sulam Elektron

VIdeorännak Antiik-Egiptusesse:

Kõik kunstiliigid arenesid seoses kultusega ja uskumustega kujunesid egiptlaste esteetilised tõekspidamised. Nefer ehk ilus - samastati eelkõige jumalatega, aga ka inimeste moraalse iluga ja kolmandaks iluga identseks fenomeniks peeti päiksevalgust - elu jätkuvust, töö ja leiva tagtist. Ühiskonna ar